Esimene nädal IFR lendamist

Instrumentaalendu on tehtud nädalajagu ja väike kokkuvõtte kogetust. Võib õelda, et algus oli ehmatav, eriti raske oli mulle sisenemine pilve - visuaallendurile täiesti vastuvõetamatu manööver ja meeled tahtsid säilitada visuaalkontakti ning tõus kippus pidurduma ja muutuma laskumiseks... kulus paar kolm starti ennem kui meeltesegadus kontrolli alla sai.

Põhimõtteliselt nädalaga pea kuus tundi harjutatud põhimanöövreid. Masin(simulaator) on väga tundlik ning kui ei ole korralikult trimmitud on päris raske hoida asju kontrolli all. Samas kui oled masina saanud ilusti trimmitud püsivad asjad ise paigas. Eurokopter on oma olekult plastiline kopter, st lendab nagu programmeeritult ning igale asendile vastavad mingid võimsuseparameetrid. Näiteks kui vaja tõusta või laskuda tuleb vastavalt nii 10% võimsust lisada/vähendada või kui muuta kiirust siis samuti on kindlad protsendid erinevatele kiirustele. Nii huvitav kui see ka pole aga see toimib vägagi edukalt. Kui vaja pöörangust väljuda tuleb 5 kraadi ennem soovitud kurssi lihtsalt juhis lahti lasta ja masin tuleb ise viirangust standardpöörde puhul täpselt õigele kursile välja. Huvitav element oli autorotatsioon instrumentide järgi - lihtsalt kollektiiv alla, lased käe juhiselt lahti ja ootad ja vaatad mis toimub... vajadusel paned käpa juhisele tagasi ja keerad vastu tuult ning jääd ootama, mis vaatab vastu allpool pilvi...

Iga lend on lõppenud PAR lähenemisega, minu üks tore sooritus pildil, mis on suht hea ning lihtne ja lollikindel viis maha saamiseks. Tähtis on kuulata ja usaldada mida lennujuht sulle ütleb ning sinu ülesanne on hoida oma parameetrid korras.

Natuke lõbusamat juttu ka. Nimelt ühel ilusal õhtul päev või paar tagasi kui sakslased said hävitavalt hispaanlaste käest jalgpallis peksa siis järgneva päeva ilusal hommikul oli tunda nende pettumust käredaks karjutud hääles ning märgatavas suures veetarbimises. Niisiis üks meie eesti võitleja suutis nii toredaid instrumentaalmanöövreid sooritada, et instruktor ei pidanud vastu ja tema magu otsustas end tühjendada simulaatorisse... oli see siis simulator sickness või hoopis suurest jalgpallipeost aga omapärane juhtum ikkagi. Kusjuures kulub üsna mitu head minutit simulaatori seiskamiseks...

Lõpetuseks väike motiveeriv lauseke ühest õppetunnist: Millions of pilots fly IFR and the all are not smarter than you!