NYRB jõudis läbi suurte ponnistuste lõpuks MLS-i playoffi, pilet tuli müügile juba ennem kui mäng kindel ja nii haarasin pullil turjast ja ostsin kohe pileti ning päev hiljem selgus ka mangu toimumine kuna NYRB pääses esimesest voorust edasi tänu Joel Lindpere ja Thierry Henry väravatele. Läksime staadionile lootusrikkalt kuna eelmises kohtumises kuu aega tagasi loputati kinolinna meeskonda 2-1.

Niisiis oli staadioni ees väike meelelahutusnurgake, kus oli tegevust igaühele alates TV reporterite ülekande jälgimisest, pallitoksimise ja näomaalinguteni... Egas midagi kui sai ka temaatiliselt nägu ära maskeeritud ja imbutud staadionile
Mängueelne show suurel videoekraanil oli päris asjalik ja brittidel oleks kindlasti snitti võtta. Mäng algas nagu ikka hümni, lippude ja mängijate sissemarsiga. Väga uhke oli näha Eesti lippu selliste kõvade jalgpallimaade vahel nagu Inglismaa, Argentina ja Rootsi... lipud esindasid mägijate riike. Tilluke eestimaa on murdmas jalgpallikaardile...



Ja natuke ka mängust - nimelt on USA liiga ikka kõvasti nõrgema tasemega kui mõne euroopa suurima riigi liiga, mängupilt võrreldes inglise liigamänguga oli aeglane ja kohati kohmakas. Palju tehnilist praaki. Kohtuniku väga rabe mängukäsitlus, mis viis mitmelgi korral kukepoksini ja päris poksini mängu lõpus... Kui kohtunik ikka head liini peab, siis sellist jama ikka ei teki... LA oli tunduvalt rohkem lubatud ja koduvilest polnud halli haisugi. Igatahes läks nii, et 15 minutil sai külalismeeskond jala valgeks ja pärast seda oli laev läinud... LA istus kaitses ja NY üritas aga kui sisuliselt pingutab täiel jõul ainult üks mees meeskonnas, siis kaugele see laev ei jõua. Lindpere valiti muide ka parimaks pulliks...
Millegi pärast oli LA väravavaht NY fännid välja vihastanud ja iga tema lahtilööki saatis kolmesõnaline fraas üle staadioni "You Are Assh**e!", mängu lõpu poole oli teine juba päris tige...
Pärast mängu üritasime tabada ka maarjamaa staari tagaväravas aga paraku ei õnnestunud. Seal oli ootel veel mõningaid autogrammikütte - mingi hetk kui herr Beckham aiataga liikus kõlas hüüatus - "Toida Oma Naist David!"
Mõne päeva pärast on LA-s kordusmäng ja eks ole näha, kas saame veel kaasa elada punastele pullidele... onju nende kodustaadion ainult kolme tunni sõidu kaugusel...

Niisiis oli staadioni ees väike meelelahutusnurgake, kus oli tegevust igaühele alates TV reporterite ülekande jälgimisest, pallitoksimise ja näomaalinguteni... Egas midagi kui sai ka temaatiliselt nägu ära maskeeritud ja imbutud staadionile
Mängueelne show suurel videoekraanil oli päris asjalik ja brittidel oleks kindlasti snitti võtta. Mäng algas nagu ikka hümni, lippude ja mängijate sissemarsiga. Väga uhke oli näha Eesti lippu selliste kõvade jalgpallimaade vahel nagu Inglismaa, Argentina ja Rootsi... lipud esindasid mägijate riike. Tilluke eestimaa on murdmas jalgpallikaardile...


Ja natuke ka mängust - nimelt on USA liiga ikka kõvasti nõrgema tasemega kui mõne euroopa suurima riigi liiga, mängupilt võrreldes inglise liigamänguga oli aeglane ja kohati kohmakas. Palju tehnilist praaki. Kohtuniku väga rabe mängukäsitlus, mis viis mitmelgi korral kukepoksini ja päris poksini mängu lõpus... Kui kohtunik ikka head liini peab, siis sellist jama ikka ei teki... LA oli tunduvalt rohkem lubatud ja koduvilest polnud halli haisugi. Igatahes läks nii, et 15 minutil sai külalismeeskond jala valgeks ja pärast seda oli laev läinud... LA istus kaitses ja NY üritas aga kui sisuliselt pingutab täiel jõul ainult üks mees meeskonnas, siis kaugele see laev ei jõua. Lindpere valiti muide ka parimaks pulliks...
Millegi pärast oli LA väravavaht NY fännid välja vihastanud ja iga tema lahtilööki saatis kolmesõnaline fraas üle staadioni "You Are Assh**e!", mängu lõpu poole oli teine juba päris tige...Pärast mängu üritasime tabada ka maarjamaa staari tagaväravas aga paraku ei õnnestunud. Seal oli ootel veel mõningaid autogrammikütte - mingi hetk kui herr Beckham aiataga liikus kõlas hüüatus - "Toida Oma Naist David!"
Mõne päeva pärast on LA-s kordusmäng ja eks ole näha, kas saame veel kaasa elada punastele pullidele... onju nende kodustaadion ainult kolme tunni sõidu kaugusel...



No comments:
Post a Comment