Otsapidi Colorados, kõigepealt fakt, et madalaim koht terves osariigis on pisut üle 3000 jala ehk ühe kilomeetri. Siiamaani kõrgeim koht kus olen käinud. Saabusime päev varem, et aklimatiseeruda ja otsustasime teha väikese ringsõidu mägedes. Kuna on talvehooaeg, siis paljud mägiteed on suletud ja esialgu liikusime mööda asfalti. Kui asfalt otsa sai otsustasime edasi minna mööda kõvakattega teed, millelt pärast paari miili tagasi pöördusime kuna jälgi jäi vähemaks ja lumi muutus aina paksemaks... aga tagasiteel nägime silti teeääres, mis nätas 32 miili kodulinnani ning sai tehtud otsustav kõrvalpööre, sest teeots paistis ilus ja kruusa oli kaardiväitel kõigest 20 miili...
Ikkagi otsetee, sest ringiga mööda asfalti oleks olnud 130... aga juba mõne miili pärast läks tee kitsamaks, mudasemaks ja mäkke tõustes körguse kasvuga tuli ka lumi. Esialgu olid teel ka autojäljed, mis mingi hetk kadusid lihtsalt ära ja asendusid ATV omadega, mis läksid mingi hetk sujuvalt üle mootorsaani omaks... Tee oli kitsas ja ümberpööramise võimalust ei olnud ja kui oli, siis mingi hetk olime murdnud juba niipalju läbi, et tagasi mineks oleks samasuur risk kui edasi... Oli paar tõusu, mil lumi oli põlvini ning on uskumatu kuidas tavaline linnamaastur suutis sealt läbi murda ja püsida ilusti teel... Viimane kolmandik oli õnneks allamäge ja hingasime kergendunult kui peale kahekümne miili täieliku tühjuse nägime taas laiemat teed ja teisi autosid. Terve tee polnud kusjuures ka mobiililevi... igatahes lõppkokkuvõttes õnnelikult tagasi ja edasi jätkasime kõval pinnasel. Mõned pildid ja väike videotreiler - kui aega saab panen kokku pikema filmi. Kõrgeim koht, mida täna forseerisime oli üle 13000 jala ehk nelja kilomeetri.
ja silt teiselpool mägiteed, soovitamaks teele kaasa võtta mootorsaag ja ketid - hea, et siis ka teisel pool oli... tähendab polnud
Ikkagi otsetee, sest ringiga mööda asfalti oleks olnud 130... aga juba mõne miili pärast läks tee kitsamaks, mudasemaks ja mäkke tõustes körguse kasvuga tuli ka lumi. Esialgu olid teel ka autojäljed, mis mingi hetk kadusid lihtsalt ära ja asendusid ATV omadega, mis läksid mingi hetk sujuvalt üle mootorsaani omaks... Tee oli kitsas ja ümberpööramise võimalust ei olnud ja kui oli, siis mingi hetk olime murdnud juba niipalju läbi, et tagasi mineks oleks samasuur risk kui edasi... Oli paar tõusu, mil lumi oli põlvini ning on uskumatu kuidas tavaline linnamaastur suutis sealt läbi murda ja püsida ilusti teel... Viimane kolmandik oli õnneks allamäge ja hingasime kergendunult kui peale kahekümne miili täieliku tühjuse nägime taas laiemat teed ja teisi autosid. Terve tee polnud kusjuures ka mobiililevi... igatahes lõppkokkuvõttes õnnelikult tagasi ja edasi jätkasime kõval pinnasel. Mõned pildid ja väike videotreiler - kui aega saab panen kokku pikema filmi. Kõrgeim koht, mida täna forseerisime oli üle 13000 jala ehk nelja kilomeetri.
veehoidla
Chevrolet Traverse ja piloot
Lumine mägitee, kust pöördusime esimesel korral tagasi
kits tuli vastu
ja silt teiselpool mägiteed, soovitamaks teele kaasa võtta mootorsaag ja ketid - hea, et siis ka teisel pool oli... tähendab polnud
UH-60 tabatud ülelennult, kokku oli kuuene formatsioon aga kaadrisse mahtus 4
Ja kaardilt paistis kõik ilus - roheline asfaltee kollane ja punane kõvakattetta tee, millest punasel osal oli sõitnud ainult mootorsaan... kaart on petlik, tegelikult tuleb mägedes ikka täpsemat kaarti kasutada...
No comments:
Post a Comment