Võttis aega, mis ta võttis aga lõpuks jõudsime Afgaani kohale.Ka meediakanalid on juba teavitanud ning teen siin ka vaikselt otsa lahti. Kõik paraku ei kannata hetkel trükimusta aga vaikselt kirjutan sahtlisse võibolla kunagi ilmuva raamatu tarbeks. Tänasega on ületatud juba veerandsaja lehe piir... Meedia lingid ja lühidalt toimunust.
Maryland-i rahvuskaardi uudislõik: http://www.nationalguard.mil/news/archives/2012/09/090512-Estonian.aspx
Delfi üllitis, kus olen ma nii leitnant kui kapten: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaks-kaitsevae-kopteripilooti-alustavad-teenistust-afganistanis.d?id=64939692
Teekond oli pikk ja väsitav, ikkagi läbi kaheksa ja poole ajatsooni. Nii mitmeski kohas olid väikesed hilinemised graafikus ja segadused. Aga kohale me jõudsime. Kõige hullem oli Kuweidi põrgukuumus. Olen käinud ja näidud maailma aga niikuuma kohta pole veel sattunud, justkui praepannil oleks olnud. Kui põhjamaises karges kliimas oleme harjunud talvel näpistava külma tuisutuulega, siis nüüd pidin võitlema vastupidisega ehk kõrvetava kõrbetuulega... ega nad ilmaasjata end seal üleni kaltsudesse mähi. Mis, elu see on nagu praepannil...
Afgaan on vähe mahedam kuid siiski piisavalt palav päevasel ajal aga õnneks hakkab talv peale tulema ja temperatuur ka jahenema. Kopteriga oma viimasesse sihtkohta lennates saime tunda ka juba esimest korda ka vaenulikku õhkkonda, nimelt nägin mina algul lapsi lehvitamas nii 100 meetri kaugusel künkal kuid hiljem meeskonnaliikme aru pärimise peale, et kas keegi veel nägi kive loopivaid lapsi tuletasin mälusopist selle lehvitamise moodi momendi välja ja tõepoolest tundus tagantjärele kahtlasena seljatagant kaarega läbi käiv lehvitusmeetod... Aju töötas veel vanal lainel ja nii pidas ta selle olukorra tühiseks ja keskendus huvitavale uuele maastikule...
Kõrbe piir...
...roheline oaas...
...konteinertuba.
Elamistingimused on tasemel ja korralik katus peakohal. Toas olid ainult voodid ja nii tuli mööbli leidmiseks üles näidata leidlikust. Enamasti ostetakse eelmistelt olijatelt või siis poest, ju jänkidel on raha palju aga leidlikud nagu me eestimaal enamasti oleme, siis sai osa mööblit ise jääkidest kokku klopsitud. Natuke siit ja teine sealt prahihunnikust. Õnneks oli vabakraami hulgas ka laoriiuli süsteem, millega sai suurem osa toast sisustatud. Juurde ostsin vaid laualambi ja matkatooli.
No comments:
Post a Comment