Hälloween

Päev kulges loomulikult hallowiini meeleolus, juba pikemat aega on eelposti laagrit kaunistanud erinevad temaatilised kaunistused nagu kõrvitsad, ämblikuvõrgud ning pealuud ja nõid. Pealelõunat andsin vahetuse üle ning hakkas tiksuma minu vaba 24 tundi. Tuli idee teha endale häloweeniks Batmani särk. Mõte vaikselt idanes peas ja kui vabaajaruumi interneti ideid ammuta läksin lõõpis üks instruktor, et kus su kostüüm on, et kas vaba päeva siis tähistataksegi või... Vastasin talle muidugi pool sarkastiliselt, et ootsa sa... Tagasiteel telki laenasin opsist paar markerit. Pesas võtsin vana särgi ette ja maalisin sinna Batmani logod ning kirjutasin särgi seljale siinkohal viisakalt väljendades, et mingu pekki kõik muud loomad aga mina olen Batman... Lisaks tegin paberist ka maski. Kui pimedus saabus oli aeg batmanil urust välja ilmuda. 

Jalutasin siis vabajanurka ning teel tagastasin ka opsi markerid. Nii kui sinna sisse astusin jäid kõigi pilgud minul pidama. Peale esimest ehmatust ja vaikust hakkasid silmad särama ning komplimente tuli ette ja taha...  Opsi  tegelased vedasid kogu üritust - kaunistasid ruumid, tegid kirjud plakatid ning kinoõhtuks soojendasid ka mikrolaineahjus poppkorni ja keetsid sooja šokolaadijooki.  Igatahes taheti lugeda minu seljatagust ning ahhetades kiideti, et tegu õhtu parima kostüümiga. Väikse odava trikiga oli minust saanud õhtu kunn. Peale mõne opsi tegelase ja paari meediku polnud keegi eriti vaeva näinud ning neilgi olid vaid linnumaskid või muud karnevali poolmaskid silme ees või lihtsalt peas. Batman oli õhtu staar. Kaamerate ees tuli poseerida lugematui arv kordi. Maskeerimata rahvale kleepis opsitüdruk meeleolu loomiseks erinevaid kujundeid alates kõrvitsatest ja lõpetades pealuudega. Vabaaja telgis oli must kirst annetustena saadetud pakikestega, milles natuke krõbistamist ning paar sokke, hambahari ning tänukiri-palvus teenistuse eest. Need pakikesed eriti kaubaks ei läinud, kes võttis pakist sokid välja, kes aga kookis maiuspalad. Võtsin isegi mitu paari sokke.  

Peale õhtusööki pandi välikinos peale esimene film, milleks oli loomulikult pool õudusfilm Halloween. Rahvas vaatas õhinal kordi ja kordi nähtud filmi ise popkorni krõbistades ja koolat libistades. Peale esimest filmi tehti väike suitsu ja snäkipaus ning asuti teist vaatama, milleks oli mingi deemonlik vaimude väljaajamise film. Rahvast oli teise filmi vaatamisel aga juba poole vähem, sest temperatuur oli langenud alla paarikümne kraadi ja lõunaosariikide tegelastele oli see juba liig, mis liig. Kangemad vaatasid ka teise filmi lõpuni soojendades end kakaoga ja riietudes kui kubujussid. Mina aga istusin seal oma t-särgi väel, päris kangelast ka ei mänginud vaid panin alla soojapesu pikkade varukatega pluusi. Temperatuur aga teab mis madal ei olnud, pigem sellin kehva eesti suveilm nii 13-15 soojakraadiga, jopega oleks põhjamaalasel ikka palavaks kiskunud... Kolmanda filmi vaatamiseks enam huvilisi ei jätkunud ja nii hakati vaikselt asju kokku panema. Vat selline tore õudukaõhtu oli. 

Üllatuspakike...

 ...sõnumiga!