Meie baasi külastas üks kindral eestist. Lisaks tutvumisele meie tööposti ja rahvuskaardi kopterivõimekusele tuli ta ka meilt lennutada järgmisesse sihtkohta. Lennu olime eelnevalt hoolikalt ette planeerinud ja see kulges viperusteta kui välja jätta väike segadus parkimisel sihtlennuväljal, mil maapealne juhendaja suunas meid parkima nii, et kopter oleks poolenisti jäänud ruleerimisteele... Parkisime ise ümber.
Huvitav ja mainimist väärib tõik, et kui kindral on siinmail pardal pannakse ka kopterile vastav märk külge. Ennem lendu mõtlesin tükk aega, et mida nad mõtlevad selle märgi all. Kui kopterini jõudsin oli minu akna külge kinnitatud sissepoole väike numbrimärgi suurune punane metallplaat ühe tärniga. Huvitav markeering ja mälestuseks esimesest lennust kindraliga ka väike pildike.
Päästevõimekuse tutvustamisest vääriks siinkohal märkimist nn "short haul" ehk otsetõlkes lühivedu. See kujutab endast kriisi või hädaolukorras hättasattunud inimese transportimist kui ripplastina. Ühesõnaga ühendatakse kopteri ripplasti konksu otsa köis, mille alumises otsas on päästerakmed, mis kinnitatakse kannatanu külge ja nii ta tõstetakse ning veetakse ära kui ripplast. Seda tehakse juhul kui vintsi ei ole. Hädapärast ja teoreetiliselt saaks samamoodi toimetada ka meiel kasutusel oleva robinson kopteriga... praktiliselt oleks see sama kui sapakaga palke metsast välja vedada... aga huvitav ja omapärane lahend ikkagi.
Päästevarustus
Lühiveo köis koos rakmega
Sihtkohas oli meil ooteaeg tagasilennuks oma üsna mitu tundi ja nii sai võetud lennuväljalt auto ning sõidetud linna sõõma. Auto oli suht vana ja logu ning kohati vilkus lausa mootori kontrolltuli... Tavaliselt on väikelennunduse terminalides auto meeskonnale tasuta kui tangitakse neilt kütust. Sõõmas sai temaga igatahes käidud kuid paraku õnnestus meil saada ka parkimistrahv. Nimelt oli baari kõrval suur parkla, mis tundus kui ostukeskuse oma. Huvitaval kombel olid teeärsetel esimestel ridadel parkimisautomaadid kuhu tuli pista münte. Kuid mõned read eemal neid enam polnud ja nii sai sinna ka pargitud. Tagasi naastes ei märganud keegi midagi kuid poolel teel lennujaama hakkas paistma kojamehe vahele pistetud paberinutsakas. See oli ei midagi muud kui parkimistrahv 10 taala selle eest, et parkisime ilma loata luba nõudvale kohale... kuigi sellest teavitavat silti keegi ei näinud.
Salisbury vanalinna peegeldus ning lennuvälja poolne liiklusvahend meeskonnale(päevi näinud hall Mercury Sable)
No comments:
Post a Comment