Postikana tõi kauaoodatud isikliku numbri, nüüd ei tohiks peres enam masinad sassi minna... Kelle jaoks edevuse asi kellele praktiline aga kuna kodumaal on isikliku tekstiga numbrid meeletult kallid, siis miks mitte kasutada juhust - eriti kui sel on lisaks vau faktorile ka praktiline väärtus. Nimel vanity või siis eesti keeli otse tõlgitud kui "edevuse" numbrid maksavad 50 dollarit aastas. Autoregistreering kehtib kas üks või kaks aastat ja siis peab jälle uuesti pikendama seda. Kogu lõbu maksab umbes paarisaja pluss dollari kanti ja seda iga kahe aasta tagant. Selle summa sees on ka näiteks päästeteenuse tasu. Kui sa aga auto varem välja vahetad oled ka oma ette makstud summast ilma, samas kui sul on personaalne numbrimärk, saad selle uuele autole ümber kanda ja ei pea seda lõivu uuesti maksma... lisaks ei pea maksma uute numbrite eest. Seega miks mitte kasutada võimalust. Kodumaal tuleb ju maksta sellise numbri eest vanas eesti vääringus 20000, mis on selgelt nonsens ja ametnike poolt ka minuarust sigaduse tipp... aga eks ole müügistrateegiaid erinevaid, kas müüa kalli hinna või hoopiski suure käibe pealt... või kaitsevad vähesed varakad oma eripära? Igatahes elagu kõigi vabaduste maa ja vabadus valida praktiline edevus!
Minu nimi oli juba hõivatud ja nii pidin kombineerima lõppu perenimest N tähe. Martin N, mitte Mart Inn!
Eelika vs MartiN
Martinn
Eelika
Ühtlasi oli esimene suve, ptui kevadepäev ja sooja paugutas 26 kraadi! Kasutasin juhust ja pesin mõlemad masinad ära, valge looma sain ka ära vahatatud. Näeb peaagu nagu uus välja... aga käsitsi lapiga terve auto vahatamine... hmm... pigem järgmine kord otsin mõne tööriista või lasen teeninduses teha... Aga hea trenn, karatekidi moodi... vaksonn, vaksoff!
No comments:
Post a Comment