Käisin natuke tuulutamas ja külastasin Hagerstown-i lennuvälja muuseumi lennupäeva, mis ei olnud midagi suurt vaid selline tavaline nn külalennupäev - nii nagu seda eestimaalgi näiteks kord aastas Rapla lennuväljal. Kohal oli ka osariigipolitsei, kes pidavat end reklaamima rahvale igal võimalusel. Ka maarjamaal on politseikopteri mehed alati sellistel üritustel ilusti väljanäitusele saadetud.
Riikliku või siis osariikliku, oleneb kummalt poolt vaadata, lennunduses on veelgi sarnaseid jooni. Nimelt teeb Maryland-i osariigis suurema osa tööst või on see määratud osariigi politseile. Eestimaal on riiklikult kogu kopteriteenus lennusalga pädevuses. Mõlemad opereerivad ka ühte tüüpi kopterit milleks on itaalia päritolu AW-139. Samuti on püstitatud lai ülesannete spekter - politseikopter peab saama kogu tööpõlluga hakkama. Tuleb tuttav ette? Jänkidel on veel kasutusel ka Eurocopter AS-365, mis aga vahetatakse välja Agustade vastu. AW-139 on küll siinmail kohapeal tehtud nimelt Philadelphia tehases aga kvaliteet olevat sama nagu spagetimaal toodetuil oma saba ja karvadega. Siinkohal ei lasku sügavuti tehnilistesse nüanssidesse vaid jätan igaühel ise piltidelt vaadata ja võrrelda. Varustus tundub igatahes ameeriklastel korralik olema, juba kaamera on poole suurem kui Lennusalga kopteritel ja samuti tundub asisem olevat ka prozektor. Lisaks on MD politseikopterik ka kiirabilennu sisustus vajalikku aparatuuriga.
Kiirabilennud moodustavad suure osa statetruuperite lennutööst. Siinkohal võib teravamatel pliiatsitel tõstatuda küsimus, et politseikopter kiirabilendudeks ei kõla nagu loogiliselt. Kui nii on poliitiliselt määratud, siis peab sobima... erasektor vaadaku kuidas ise hakkama saab. Kiirabilennud on hea tava kohaselt ikkagi erasektori tööpõli. Nii on seda enamuses euroopas ja samuti ka ameerikas. Kui satud õnnetusse saadetakse esimese valikuna järele osariiklik politsei kiirabikopter aga kui on isiklik tervisekindlustus, mis lubab ka kopteritransporti, siis on võimalik, et tuleb õige kiirabikopter. Nii rääkis üks kohalik politseimees. Erakiirabikopterid on MD osariigis vähem kui neid on mujal, sest konkurents turul on niigi tihe ning suure osa sellest hõivab ära osariigi politsei.
Kõige huvitavam fakt ja idee, mis tasuks kõrvataha panna on kogu selle osariikliku kopteripargi finantseerimine. Nimelt peavad seda üleval suuresti autoomanikud. Autoomanik maksab iga registris oleva sõiduauto pealt 13 dollarit ja 50 senti aastas päästemaksu. Sellega tagatakse pääste korralik rahastamine. Autosid on osariigis palju... täiesti loogiline lahend finantseerimaks päästeteenistust on minek autoomaniku kukru kallale, sestap, et auto omamine ja selle kasutamine suurendab ju õnnetuse riski. Kui ei ole autot ei saa ka kraavi sõita või kedagi alla ajada... Kogu osariigipolitsei kopteripargi rahastamine tuleb autoomanike igaaastasest päästemaksust. Just niisuguse vastuse sai üks vanahärra, kes uuris seda, et kes kogu selle uhke kopteriteenuse kinni maksab... ta kartis, et see tuleb maksudest aga ohkas kergendunult kui kuulis, et maksumaksja kulul seda ei peeta ülal. Otseselt vähemalt mitte, õige ameeriklasena on tal kindlasti ka auto... Siit mõttetera, et ka eestis võiks ju lahendada puuduva kiirabikopteri probleemi analoogiliselt. Kui oled autoomanik oled sellega ka lisaohufaktor ja vastavalt sellele pead panustama rohkem. Lihtne ja loogiline, ma ütlen isegi, et geniaalne! Ja minul kui autoomanikul ei oleks kindlasti kahju 5 või 10 eurost aastas kui tean, et õnnetuse korral saabub abi kiirelt ja saan kuldse tunni jooksul haiglasse.
No comments:
Post a Comment