Revideerisin oma lennulogi ning tunde kokku liites selgus tõsiasi, et maa ja taeva vahel on veedetud üle tuhande lennutunni, täpsemalt 1028. Aimasin neljakohalise numbri saabumist juba kuu, kaks tagasi ning nüüd on asi ametlikult kontrollitud ja seega esimene suurem juubel. Aega kulus omajagu ehk 13 aastat ja mõned kuud peale... Esimese lennu tegin 22. juulil 1997 purilennukil Blanik L13 Ridalis. Poolteist kuud hiljem omistati mule peale pea 15 lennutundi purilenduri paberid. Kaevasin kusagilt arhiivist välja vana hea analoogfoto, millel olen mina ja Blanik L13 aastal 1997.
Minust mitteolenevatel põhjustel ei saanud minust lennukipilooti vaid hoopiski kopteripiloot ja aastal 2003 lõpetasin rõõmsalt Lennukolleži ning veel rõõmsamalt võtsin vastu oma esimese erialase töökoha, milleks oli Lennukolledži piloodikoolitusosakonna nooremspetsialist. Karjäär oli lühike aga kiire - katseaja mõõdudes sai minust vanemspetsialist ning peale seda mõned kuud hiljem lõppes minu teekond seal väga pika ja huvitava ametikohaga nagu Lennukolledži lennukoolitusorganisatsiooni koolituskoordinaator. Sain aasta jooksul kirja kuus lennutundi aga selle jooksul lennatud nii majandusministriga kui ka tavalisi laadalende tehtud. Kopteriks oli Robinson R22 ja pildike arhiivist viljandi haridusmessil aasta 2004 kevadel. Kokku lennutunde R22-ga nii 140 kanti.
Edasi viis tee ajateenistusse ja õhuväes alustasin 2006 aasta alguses. Lennuvahendiks teada tuntud õhuväe arm ja hirm multifunktsionaalne vaatlusskopter Robinson R44, millel lennutunde on kogunenud natuke üle seitsmesaja. Pilt aastast 2007.
2010 aasta algas ootamatult ja suure pauguga, nimelt osutusin väljavalituks kopteriinitsiatiivi karmis konkurentsis ning lähetati "suure" kopteri koolitusele Saksamaale. Kaheksa kuu jooksul sai läbitud konversioonkursus kahemootorilisle turbiinkopterile, instrumentaallennukoolitus ning lendamine öövaatlusseadmetega. Lennutunde kogunes koos simulaatoriga 150-ne ringi. Pildil mina ja "suur" kopter, milleks oli Eurocopter 135.
1000 lennutundi on olnud väga huvitavad ja kogemusterikkad ja juttu jätkuks pikemaks aga eks sellest võiks kunagi tulevikus kui veel huvitavaid seikasi kogunenud on kirjutada ühe toreda raamatu...
a ja peaagu ununes, perekonna Sõnajalgade kodukootud kopter, kelle piloodiks saamise protsessis olin "väike" osaline ning pildil olen kopteris Rotorway Exec 162F ja ehk õnnestub algaval hooajal saada ka tüübikoolitus ning lisada oma kogemustepagasisse väike hobikopter.
Minust mitteolenevatel põhjustel ei saanud minust lennukipilooti vaid hoopiski kopteripiloot ja aastal 2003 lõpetasin rõõmsalt Lennukolleži ning veel rõõmsamalt võtsin vastu oma esimese erialase töökoha, milleks oli Lennukolledži piloodikoolitusosakonna nooremspetsialist. Karjäär oli lühike aga kiire - katseaja mõõdudes sai minust vanemspetsialist ning peale seda mõned kuud hiljem lõppes minu teekond seal väga pika ja huvitava ametikohaga nagu Lennukolledži lennukoolitusorganisatsiooni koolituskoordinaator. Sain aasta jooksul kirja kuus lennutundi aga selle jooksul lennatud nii majandusministriga kui ka tavalisi laadalende tehtud. Kopteriks oli Robinson R22 ja pildike arhiivist viljandi haridusmessil aasta 2004 kevadel. Kokku lennutunde R22-ga nii 140 kanti.
Edasi viis tee ajateenistusse ja õhuväes alustasin 2006 aasta alguses. Lennuvahendiks teada tuntud õhuväe arm ja hirm multifunktsionaalne vaatlusskopter Robinson R44, millel lennutunde on kogunenud natuke üle seitsmesaja. Pilt aastast 2007.
2010 aasta algas ootamatult ja suure pauguga, nimelt osutusin väljavalituks kopteriinitsiatiivi karmis konkurentsis ning lähetati "suure" kopteri koolitusele Saksamaale. Kaheksa kuu jooksul sai läbitud konversioonkursus kahemootorilisle turbiinkopterile, instrumentaallennukoolitus ning lendamine öövaatlusseadmetega. Lennutunde kogunes koos simulaatoriga 150-ne ringi. Pildil mina ja "suur" kopter, milleks oli Eurocopter 135.
1000 lennutundi on olnud väga huvitavad ja kogemusterikkad ja juttu jätkuks pikemaks aga eks sellest võiks kunagi tulevikus kui veel huvitavaid seikasi kogunenud on kirjutada ühe toreda raamatu...
a ja peaagu ununes, perekonna Sõnajalgade kodukootud kopter, kelle piloodiks saamise protsessis olin "väike" osaline ning pildil olen kopteris Rotorway Exec 162F ja ehk õnnestub algaval hooajal saada ka tüübikoolitus ning lisada oma kogemustepagasisse väike hobikopter.
No comments:
Post a Comment