Algas uus ja huvitav aasta ning väike luulesalm kah - Uuel aastal uue hooga korduvad kõik vanad vead, need kes olid väiksed põrsad nendest saavad suured sead!
Sai käidud poes viimase jakobsoniga ning tehtud esimesed euroostud, müüja oleks äärepealt juba tagasi andnud 484 eurot minu 16 eurose arve peale aga kahjuks sai õigel ajal oma eksimusele jaole...
Aga siis minu esimesest euroostust, niisiis, üllatuseks leidsin Rõõmu kaubamaja valikust Saksa õlle OeTTINGER, mis oli üks lemmikõllesi meie 8 seal viibitud kuu jooksul. Lemmik oli sellepoolest, et maitses enamvähem ning hind oli megaodav ehk 1.79 nullkolmekolmeste kuuspaki eest, mis oli poole odavam kui üleilma tuntud õllesordid. Kusagil poole kursuse peal saime kohalikelt teada, nii muuseas õllejuttu puhudes, et tegu pole eriti populaarse margiga pilootide seas... Nu türgi sugemetega piloodihakatis ei suutnud aru saada kuidas keegi üldse seda jama juua saab ning õige õlle on ikka 100 km põhjapool Bremenis villitav Becks või lõunapoolne Paulainer. Jäädes poliitiliselt korrektseks ning hoidmaks häid suhteid ei hakkanud igaksjuhuks vastu vaidlema ja nõustusime faktiga, et OeTTINGER on midagi samalaatset säästuka pilsneriga ning iga endast lugupidav ohvitser seda jama ei joo... Muidugi ise salamahti libistasime edasi aga mitte enam avalikult, no kui siis naljaga viluks õeldes hoidsin voodiall ning tarbisin paberkotis... aga mis sa hädaga ikka teed. Hea ju, et saime uhke kopteriga lennata ning välismaal töötada aga paraku lubada endale vaid põõbliõlli...
Ülemisel pildil Rõõmu kaubamajast ostetud pooleliitrine ja 95 eurosenti maksev eksportversioon ning alumisel pildil (eelmise aasta arhiivist) kaks härrasmeest tarbimas Saksa versiooni, mille nullkolmese hinnaks oli sealmail 29 eurosenti. Muidugi on kaadrisse jäänud veel eurone ja kolmeurone veinipudel...
Sai käidud poes viimase jakobsoniga ning tehtud esimesed euroostud, müüja oleks äärepealt juba tagasi andnud 484 eurot minu 16 eurose arve peale aga kahjuks sai õigel ajal oma eksimusele jaole...
Aga siis minu esimesest euroostust, niisiis, üllatuseks leidsin Rõõmu kaubamaja valikust Saksa õlle OeTTINGER, mis oli üks lemmikõllesi meie 8 seal viibitud kuu jooksul. Lemmik oli sellepoolest, et maitses enamvähem ning hind oli megaodav ehk 1.79 nullkolmekolmeste kuuspaki eest, mis oli poole odavam kui üleilma tuntud õllesordid. Kusagil poole kursuse peal saime kohalikelt teada, nii muuseas õllejuttu puhudes, et tegu pole eriti populaarse margiga pilootide seas... Nu türgi sugemetega piloodihakatis ei suutnud aru saada kuidas keegi üldse seda jama juua saab ning õige õlle on ikka 100 km põhjapool Bremenis villitav Becks või lõunapoolne Paulainer. Jäädes poliitiliselt korrektseks ning hoidmaks häid suhteid ei hakkanud igaksjuhuks vastu vaidlema ja nõustusime faktiga, et OeTTINGER on midagi samalaatset säästuka pilsneriga ning iga endast lugupidav ohvitser seda jama ei joo... Muidugi ise salamahti libistasime edasi aga mitte enam avalikult, no kui siis naljaga viluks õeldes hoidsin voodiall ning tarbisin paberkotis... aga mis sa hädaga ikka teed. Hea ju, et saime uhke kopteriga lennata ning välismaal töötada aga paraku lubada endale vaid põõbliõlli...
Ülemisel pildil Rõõmu kaubamajast ostetud pooleliitrine ja 95 eurosenti maksev eksportversioon ning alumisel pildil (eelmise aasta arhiivist) kaks härrasmeest tarbimas Saksa versiooni, mille nullkolmese hinnaks oli sealmail 29 eurosenti. Muidugi on kaadrisse jäänud veel eurone ja kolmeurone veinipudel...
No comments:
Post a Comment