Võttis aega, mis ta võttis ja täna saabuski lõpuks missioonile minemise päev... eks ole juba pea mitu kuud läind ja nüüd ta äkki kolmepäevase etteteatamisega saabus. Ameerikassegi tulime kahenädalase etteteavitamisega... Ega vormikandja töö polegi kerge ja teatud hetkedel tuleb kõvasti pereelu ohvriks tuua aga midagi pole teha... arenguks tuleb ohvreid tuua ja kui poleks kurikuulsaid mehi lennundusajaloos nagu näiteks teadatuntud fraasi "sacrifices must be made" autor Otto Lilienthal või ka vennad Wrightid ja sajad õnnetult otsa saanud katselendurid jne... Rahagi tuleb ja läheb ning miski ei asenda sõbralikku kindrali käepigistust ja kolleegi õlalepatsutust või koloneli karmi kallistust parimate soovidega... ja see koloneli karukalli pole mingi ilukirjanduslik üleliialdus vaid nii oligi ja punkt.
Mineku puhul kleebiti kopterile eesti lipud, asjaosalised valati üle heade soovidega, jagati ninni nänni kingiks ning rahvale pakuti otse loomulikult dunkindoonutsi söörikuid kohviga... Reisist, mobilisatsioonilaagrist ja edasiest üritan ikka tasapisi kirjutada. Stay tuned! Lõppu mõned pildid ja kel huvi rohkem vaadata siis ka link pildialbumile on SIIN.
No comments:
Post a Comment