Teekonnast mobilisatsioonilaagrisse. Marsruut läbi viie osariigi kolme vahemaandumisega ja 600 miili läbimiseks kulus 5 lennutundi. Oli tõsine vahetustega tööpäev, kumbki sai kaks otsa. Minule langes au teisel ja neljandal lõigul olla juhiste taga ja need olid päris huvitavad. Kuigi otse pikka marsruuri ei ole tea-just-kui põnev lennata aga üllatust jagus maandumistel.
Kõigepealt aga lennu planeerimisest. Nimelt kasutatakse siin laialdaselt igasugu võrgus asetsevaid lennu planeerimise progremme ja siinkohal julgen soovitada nii Nav Plan kui ka Skyvector-it. Viimane on end teinud ülemaailmseks ja täitsa toimib euroopas kaasaarvatud Eestis lennu planeerimisel. Kui aega ja tahtmist soovitan katsetada. teeb elu lihtsamaks kui mõõda kaarte lapata ja AIP-e NOTAM-eid ja ilma taga ajades sajast erinevast allikast... Ilustreerimaks ka paar väljavõtet:
Charlotte lennuväljale lähenedes juhatas meid lennujuht 10 miili kauguselt otse linna peale ehk üle pilvelõhkujate ja seejärel oli plaan maanduda äärmise rajaga paralleelsele ruleerimisteele. Suur lennujaam oma kolme rajaga oli piisavalt hõivatud ja meid suunati otse üldlennunduse perroonile ja seda omal vastutusel. Kuna plaan muutus küsis kapten viisakalt lub, et kas ta võib ise maandumise sooritada ja minu lahkel loal leidis ta tee otse õigele perroonile. Liiklus oli tihe ja väljalendu ootasime oma veerand tundi kuni leiti sobilik auk meid otse üle kolme raja lubamaks. Startisime idapoole aga vaja jõuda läände ja kohe pärast starti lubati teha pööre lääne suunas ja ennem finaalis olevat lennukit kiirelt läbi lipsata. Sama oli keskmise rajaga ning viimaks läänepoolsega, kuhu küll jõudsime samaaegselt või natuke ennem kui meie alla jõudis maanduda suur reisilennuk. Hea tava ei ole lasta kellelgi teise alla maanduda või nina eest läbi lennata aga ometi seda siin lubatakse ja juletakse lennujuhtide poolt lasta kopteritel risti rada ületada, isegi kui reisilennuk on lühikeses finaalis või ruleerinud lävele... ei aeta helikoperdised eestlaslikult teise linnaotsa või maakonda.
Charlotte
Enne starti, taamal Charlotte pilvelõhkujad
Huvitav lennuk oli seal üldlennuperroonil, isegi ruutmeetrine punane vaip laotati saabudes ukse ette!
Kolme raja ületamine...
...ja saimegi viimasest õigeaegselt ennem lennukiga ristumist üle!
Viimasel otsal tekkis maandumisel järjekordselt omamoodi olukord - olime planeerinud ja ka lennujuht lubanud meid maanduma läbi vasakpoolse lennuväljaringi rajale 06. Miskipärast kui olime torni traaversil normaalsel ringilennukiirusel 100 sõlme 1000 jala peal otsustati anda piiranguks ristuv rada ja teha koheselt pööre maandumiseks lõikuvate radade ruleerimsteede ristumiskohta... hmm katsu sa 8 tonnist masinat niimoodi nüüd kohe pidama saada õigesse kohta... Igatahes asusin kiirelt keerama ja kiirust kustutama aga inerts oli nii suur, et paraku sain pidama õiges kohas aga seda 400 jala kõrgusel. Sealt laskusin otse rippudes alla. Lennukiiruse kiire vähendamine ja samalajal laskumine on suht komplitseeritud manööver kuna võimsust ei tohi alla 10% lasta, sest siis hakkab autoroteeruma... igatahes nimetas RNX seda minu sooritust "kaskadöörimanöövriks" olgu kuidas on, sest taga salongis on ikka alati hirmsam aga peaasi, et saime ohutult maha ja mina järjekordse hea õppetunni inertsist.
No comments:
Post a Comment