Mazda CX7 - Sportmaastur ja hoolduskultuur ameerikas

Aeg teha väike kokkuvõte mu uuest silmarõõmust, sportmaastur Mazda CX7-st. Alustaks väikse reklaamiklipiga sissejuhatuseks.

Jah szhhh midagi tuleb, sportauto... mrrr turbo.... zoom zoom... see kõik vastab peaagu tõele kuid siiski reklaamis kõlab rida neli mootor uhkemalt kui seda on päriselt. Auto astub edasi mehiselt, ükskord tulid rullnokad subaru impreza wrx-ga paarutama ja ei lasknud reastuda, andsin lapparit ja sain siiski nad üle kiirendatud ennem kui tee otsa sai. Seejärel sõitsid poisikesed mulle kõrvale ja hakkasid jõnksutama ja gaasipedaaliga tuuritama. Juhtumise sattusime foori taha esiritta ja rohelise tulede saabudes nägin mõne aja mõõdudes neid oma tagumisest peeglist... üks null mazdale. Ühesõnaga tahan ma õelda, et väljast paistab küll kui linnamaastur aga hingelt on see ikkagi kui sportauto. Kuigi rida neli turbomootor kõlab kiirendades emaselt võrreldes kasvõi tavalise vau-kuus mootoriga, siis oma töö teeb ta ära. Muidugi on sellel ka tagasilöök, nimelt neelab kütust mehiselt. Minu raske jalaga on tulnud linnas 100 km läbimiseks kütusekulu 16 liitrit. Maanteel olen saavutanud rekordina 11 sajale. Seda muidugi 130 km tunnikiirusega. Keskmine kütusekulu läbitud 8000 kilomeetri peale nelja kuu jooksul tuli 13.5 sajale. Arvestades odavat kütusehinda teeb see oma 10 eurosenti kilomeetrile, pole paha. Niisiis sõiduomadused on sportlikud, kiirendab hästi peale kohapealt minemasaamist, mis on natuke viivitusega aga edaspidi kui hoog üleval on ta väga ergas. Gaasipedaal on tundlik ja auto tabab hästi juhi sõidumaneeri st kui erksamalt tallata saab aru, et on kiire ja hoiab pöördeid ning jõumomenti üleval aga kui tasakesi vajutad saab aru, et on õkoreziimis ja liigub ettevaatlikult.

Sportliku sõiduomaduste tõttu tuleb lõivu maksta mugavuse arvelt ja nii on sõites igagi väiksem muhk teel tunda. Otseselt maastikku veel vallutanud ei ole kuid paaril korral õrnal lumel sõites sai masin ilusti hakkama aga driftirõõmu ei paku, sest veojõukontroll teeb oma töö ning seda ei saa ka välja lülitada. Salong on avar ja üldiselt mugav ning praktiline. Minu suksul on sisuliselt peal kõik kellad ja viled mida tehas pakub. Puudust tunnen siiski vihmasensorist ja rooli ette-tahapoole reguleerimisest, mida miskipärast ei ole. Samuti on huvitav, et autot käivitades krutib ta pöörded pea kahe tuhande peale ja ajab sellega mootori kiirelt soojaks, sellest tulenevalt ei saa alati kohe sisse hüpata ja sõitma hakata, sest kõrgete pööretega ei ole eriti mõistlik kohe käiku sisse raiuda. Tuleb oodata minuti või panna varem puldist käima. See kõrgete pööretega käivitamine on mingi ameerika teema, et saada katalüsaatar kiiremi töötemperatuurile ja vähendada nii heitgaase... mis iganes aga natuke tülikas ja imelik on kui auto käima pannes mõirgama hakkab.

Kõige rohkem häirib mind suur müratase, vihmase ilma korral kõlab salongi iga väiksemgi vihmapiisa põrkumine ning samuti on väga häiriv betoonist teel sõitev kohin vilin. Muidugi saab seda vaigistada keerates raadio kõvemaks...  Kõige rohkem meeldib lisaks sportsõiduröömule ka praktilised tagauksed, mis on kitsad kuid avanevad see eest pea 90 kraadi, seejuures ei ohusta nende täielik avamine kõrval parkivaid autosid kui on ilusti pargitud. Miks see hea on - see annab võimaluse lapsel paremini sisse ronida, samuti saab asju salongi laadida. Näiteks tahad midagi suuremat aga pagasiluuk jääb väikseks, mul on mitu korda olnud vaja näiteks telekat autosse panna.  Seda muidugi varasemalt, mahuks teoreetiliselt salongi aga näed tagumised uksed ei avane niipalju kui vaja...

Kasutades autolehe stiilis hinnangut annaksin viiest pallist neli ja pool, autot nagu oleks aga samas jätab ikkagi säästuluksuse maiste suhu. Näeb välja uhke kuid maja ees oleva eheda luksusmasinale jaaguarile jääb ikka oma koostekvaliteedilt kõvasti alla. Noh nagu säästupiim või rammus lehmapiim - ülks piim, ühtemoodi ollus kuid mekk on erinev! Jaapani plekk ju on tuntud oma headuses, et kui auto värvitud võetakse plekk seest ära. Kui jaaguari poritiivale julgen oma 75 kiloga nõjatuda, siis Mazdale ilma taguotsa peegelpilti jätmata seda ei saa...

Käisin hoolduses tasuta ülevaatusel. Saadeti veel tänutäheks kaart kah. Vaatasin, et jahutusvedelikku on kuhugi kadunud või oli seda juba ostes vähem ja läksin uuesti Mazda esindusse. Tunnike uuriti ja leket ei leitud, lisaks vahetati tasuta kogu jahutusvedelik ära. Arvet ei esitatud... nii on siin suht tihti lood, et kui midagi ei leita, siis arvet ei saa. Muidugi on iga firma juures ka põhjalik autokontroll tasuta... Nii, et on head ka siinses autohoolduses. Muidugi kui läheb millegi vahetamiseks, siis maksad... välja arvatud õlivahetused, mis enamasti on tasuta... On täiesti tavaline praktika, et uue auto ostuga saad eluaegse tasuta õlivahetuse... Aga eestimaal maksad just hooldustega end ribadeks... siin seevastu autot ostes. Aga see meeldib mulle rohkem, maksan korra ära ja hiljem on mureta...