Olen juba pikka aega mõelnud mõnes lõbustuspargis ära käia ja vaadata mida suured atraktsioonid endast kujutavad. Paraku on neis parkides ka head hinnad, suurusjärgus 100 taala inimese kohta. Teatud parkidesse saavad sõjaväelased soodushinnaga ja kõige kodulähedasem suurpark, mis asub Hershey linnas pakkus 20 taala allahindlust pileti pealt. Letihind oli paar senti alla kuuekümne. seega kolmandik võitu. Hershey on ülemaailma tuntud šokolaaditootja ja teemapark oli ka vastavalt sellele šokolaaditeemaline oma maskottide ja kujundusega. Linnatänavad juba kandsid nime Kakao allee jne... Lisaks lõbustuspargile on seal ka suur šokolaadi tehase teemapark.
Lõbustusparki jõudsime pealelõunat ja suurem osa rahvast vooris juba välja kuid teatud osa, saabus ka õhtul, sest siis on hind poole odavam... Veepargis oli vesi jääkülm ja vaatamata 26 kraadisele õhutemperatuurile oli tavalise kraaniveetemperatuuriga veepargis juba veerandtunnine viibimine paras piin. Muidugi avastasin selle hiljem kui poiss oli juba pool tunnikest vees seigelnud... Läksin temaga väikelaste alalt natuke suuremasse liumägede rägastikku ja nii kui esimesed piisad pritsisid oli tahtmine minema joosta. Ka poiss oli juba maha jahtunud ja nii tegime kangelaslikult paar tiiru ning sammusime sooja vee alla pesema ja riideid vahetama. Huvitav kuidas oleks see park kolmekümneviie kraadises kuumuses... keha on sooja ilmaga nii ära harjunud, et kui juba 20 kraadini laskub hakkab jahe... aga ometi on see ju hea eestimaine suveilm.
Peale veeparki külastasime ka lõbustuspargi osa ja võtsin endale eesmärgiks käia läbi niipalju kõige suuremaid atraktsioone kui jõuan. Esimesena läksin puidust ameerika mägedele. See on väljast vaadates ikka hirmus. Puust tarind, millel kimavad vagunud 50 miili tunnis... kiirus tundus meeletu ja kogu rada nagises... Viie taseme skaalal oli ameerika raudtee 4 tase. Võtsin ette ka esimese hirmuskaalal 5 taseme moodsa "rollercoasteri" ja kohe kiirenduse järel jäi karp lahti... aga olles lendurina harjunud ruumis erinevates asendites olemisega ja loksumisega ning usaldades masinat ei kostnud minu suust vist ainukesena kiljatusi. Elamus oli hea ja maha astudes oli väike värin sees. Hea adrenaliinilaks. Täitsa meeldis ja hakkasin vallutama järgmisi... muidugi iga järgmine oli huvitav kuid esmakordne elamus on ikka kõige vägevam. Nagu esimene lendki.
Kahe tunni jooksul jõudsin läbi käia viiel atraktsioonil. Suurema osa ajast seisin lihtsalt järjekorras. Paarkümmend minutit ootamist ja pool minutit sõitu. Päevasel ajal on kindlasti ootamist tunni jagu igal atraktsioonil, mis paneb mõtlema, et kasulik on teha siis juba veel 50 taalane investeering ostmaks ka eelisjärjekorra pilet. Kes ameerikas käinud, teab kui populaarsed on sikksakk ootejärjekorra alad ja neid oli pargis meeletult. Õhtul õnneks oli suurem osa teest vaba... Aga ikkagi poole minuti elamuse nimel tunnike järjekorda... ja nii see aeg kulub aga eks lastel ole ju teistmoodi ajast arusaam kui suuretel inimestel. Lõppu ka video sõidust ameerika mägedel, viienda taseme atraktsioonidele paraku kaamerat kätte ei lubatud...
No comments:
Post a Comment