Thursday, 6 May 2010

Üks väike samm piloodile aga suur samm eesti õhuväele!


Täna oli SUUR päev, esimene lend EC-135-ga, seda küll simulaatoril. Päris omapärane tunne oli, ikka hoopis teistmoodi lendamine kui meie väikese R44 võrriga. Juhiste tunnetus, klaaskokpitt ja inerts... Kuna tegemist suht vanade simulaatoritega siis on pilt suht halb ja hägune, minul tekkis esimesel tõusul tunne nagu oleks purjus - ehk pilt hakkas justkui pikselhaaval uduselt jooksma ja läks sujuvalt häguseks (BLUR).

Ok aga siis lühidalt esimestest sammudest, kävitamiseks ja kontrollkaardi läbimiseks kulus pea pool tunnikest kindlalt. Kui jõudsime õhkutõusmise juurde, siis hakkasin sujuvalt tõstma kollektiivi oodates masina kergeks minemist aga sikutan, mis sikutan - ei tõuse... vana ütles, et tõmba julgemalt, mida ka tegin - siis järsku masin hüppas maast lahti ja hakkas jubedalt tantsima, mina muidugi suurest ehmatusest hakkasin üle kontrollima ja saagima juhise ja kollektiiviga ratsu taltsutamiseks. See kõik viis selleni, et masin andis alarmi OVERTORQE ja instruktor võttis üle ja rahustas suksu maha. Läks vähe lappama aga esimene vasikas läheb ikka aia taha! Teistkordsel üritusel olin juba veidi targem ja vaatasin kaugusesse, et pilt ei hakkas silme ees häguseks minema ja masin tõusis ilusti ripplendu. Jõudsin teha ühe loperguse lennuväljaringi ja maanduda oma sooreks üllatuseks suht ilusti raja otsa. Tegin veel enamvähem 2- peale 360 pöörde paremale ja vasakule. Põhimõtteliselt juhistega tuleb olla suht ettevaatlik ja kannatlik ning pigem lennata trimmeriga. Klaaskokkpit tahab ikka päris palju harjumist, silmad otsisid ikka seiereid. Aga mis seal ikka esimesed 20 logisse ja järgmine kord ehk paremini. Kokkuvõttes on lendamine eurocopteriga hoopis ikka teine maailm ja ega see nüüd nii väga rakkietiteadus ka pole!

Simulaatorist veel niipalju, et räägiti simulaatori haigusest(simulator sickness), mis väljendub selles, et pilt ja tunnetus ei ole päris täpselt ajastatud ja meie aju registreerib seda ning kui tunnused ei avaldu koheselt siis võivad need esile tulla ka tunde hiljem. Pidid väljenduma näiteks telekat vaadates sellisena, et üks hetk tundub nagu hakkaks telekas su ees ujuma või liikuma... ühesõnaga võivad tekkida fläshbäkkid ja sellest tulenevalt ei või sellel päeval lennata enam päris masinaga ning autsõit pole ka sooviatatav.

No comments:

Post a Comment