Friday, 10 September 2010

IFR "multifilmid" läbi


IFR simulaatori osaga on nüüd ühelpool ehk lõpp nn multifilmis lendamisele ja aeg asuda mehetegudel päris ilmas. Multifilmilennud on hea fraas võtmaks kokku pea 50 lennutundi simulaatoris, et peaaegu nagu päris aga samas mitte, alati on pausi nupp käepärast ja pilt pilvest väljudes just kui vett saanud akvarellmaal. Kuna simulaatoris on istutud oma 10 tunni ringis nädalas ja üle kuu, siis eriti on tunda andnud viimastel nädalatel.

Jälgid pea kaks tundi pingsalt instrumente, tuunid seadmeid, pead sidet ja kui aega üle jääb vaatad valget ekraani. Lõpuks kui on kätte jõudnud otsustav hetk, mil kargad nibin-nabin ennem otsustuspunkti pilvest välja vaatab vastu roheline hägune pilt milles kauguses virvendub üksik hall triip, mis ongi päästev lennurada... teine piloot teavitab muidugi röömsalt, et näeb rada ja kahmab ohjad endale ning teeb visuaalse maandumise. Ja see on ka ainuke meeldiv osa lennust, mil paraku ise jääd pealtvaatajaks.


Muidugi pole kõik nii must, sest kui ise oled teine piloot, siis istud pea kaks tundi niisama ja pead vahel paar sõna sidet ning hoiad sirgel juhiseid seni kuni härra kapten briifib ning seadistab masinat lähenemiseks ja maandumiseks aga hea koht on siis kui saad krabada juhised ja hõisata "näen rada".

Ükskord oli pilvepiir enamvähem otsustuskõrgusega sama ja maa ilmus nähtavale ja kadus jälle sekundi jooksul ning ilmus nähtavale ja jälle kadus. Vaatasin, mis ma vaatasin välja ning otsustuspunkt lähenes ning tõmbasin hinge sisse, krabasin juhised ja sukeldusin järgmise augu ilmudes täiega alla. Läks ilusti õnneks aga härra kapten oli natuke kaame pärast näost, eks neid ole siin lendama õpetatud kui vanaätte.

Puud lennuraja ümber

Ükskord proovisime ILS lähenemisel kui madalale autopiloot lendab ja tulemuseks oli nagu oodata oli 50 jalga. Loo huvitavam osa seisnes selles, et enamus lennujaamu on korralikult andmebaasi sisestamata ja lennuraja ümbrus ei ole puhas ning on ümritsetud puudega. Sel lähenemisel jäi üks puu täpselt raja läve lähedale ning nii konsoolis kui kõrvalistmel muutusid mehed ärevaks, et äkki lõppeb lend selles puus aga ma vaatasin, et peaks napilt ikka mõõda minema ning nii ka läks... kuigi instruktor konsoolitaga hoidis hinge kinni ja näpp oli valmis vajutama pausinuppu.


No comments:

Post a Comment