Täna sai teoks suur reis saksa armekopteritega Saksamaalt Eestimaale läbi Poola, Leedu ja Lätimaa. Alustasime päikesetõusuga ja planeerisime maanduda napilt ennem päikeseloojangut. Õnneks oli ilm meile siisiv tugeva lääne ja lõunatuulega ning kohale jõudsime tublisti varem. Reis kulges marsruudil Bückeburg - Neubrandendburg - Malbork - Siaulai - Tallinn - Ämari. Tegime kolm tankimist, saksa lõpus Neubrandendburgis seejärel kimasime kuhugi poola keskele Malbranki ning sealt Siaulaisse leedus.
Hommik algas paljulubaavalt tugeva vihmasaju ja madalate pilvedega Saksamaal. Lendasin kuni Poolani ning ühtlasi oli see minu esimene päris IFR lend, mis tuli ootamatult hästi välja. Pilve sattusin juba esimese 500 jala järel ja algul oli ikka päris imelik tunne... poolteist tundi ei näinud midagi kuni hakkasid paistma Neubrandenburgi maandumistuled. Lühike peatus tankimiseks, kiirelt väike snäkk ja edasi poola. Kusjuures poolas on piiratud IFR lendamine kontrollimata õhuruumis 50NM pikkuste otsadega ning omaette ooper oli leida marsruut, mis viiks meid antud tingimustel sihile. Tegelikkuses anti meile otseteid ning 50NM pikkustest otsadest polnud enam juttugi, seega saime ilusti ja otse igaltpoolt läbi.
Poolas hakkas vaikselt pilvede vahelt paistma ka roheline maa. Siit ka mõned kaadrid. Poolas istusin tahapingile ning nautisid edasist lendu kui reisija...
Poolas läbi rünkpilvede lendamine oli omaette katsumus, kohati rappus kopter ikka tõsiselt ja päris hirmus hakkas. Mida põhjapoole seda rahulikumaks ilm õnneks muutus ning lähenem isel tallinna valitses juba täiseti ilus visuaalilm. Tegime siiski madallähenemise Lennart Meri Tallinna lennujaamas ning lõpetasime seal IFR osa ning suundusime visuaaltselt Ämarisse, kus tegime tervituseks väikese formatsioonis madallähenemise.
Pikka aga huvitav ja seiklusi täis päev. Jääb Üle elada rahvaväljanäitus Ämaris ning loota põhja ja idakaardetuultele neljapäevasel tagasilennul. Ega EC135 just oma lennukauguse ja kiirusega ei hiilga.
No comments:
Post a Comment