Tuleb välja, et olen liiklushuligaan. Nädala jooksul kolm intsidenti - ühel päeval koguni kaks... Aga alustame algusest, nimelt sain eelmine reede saksamaal halva üllatuse osaliseks linnas nimega Bielfield. Parkisin oma auto ilusti tänavale ja maksin ka selle eest. Kui auto juurde naasin oli minu üllatuseks mingi paber kojamehe vahel, mis osutus parkimistrahviks. Kõik saksakeelne ning trahv kirjutatud välja ajal, mil parkimine oli makstud. Haarasin siis esimeselt kohalikult sarvist kinni ja uurisin, et ehk oskab seletada millega tegu. Lugu lihtne, nimelt sain trahvi kuna parkisin mitte sõidu suunas. Saksamaal peab parkima autoga nina sõdusuunas. Kui ma oleks parkinud õieti ja poleks parkimise eest maksnud oleks minu trahv olnud 5 eurot aga kuna ma parkisin valesti ja veel maksin parkimise eest siis pean kukrut kergitama 15 euro võrra... minu arust s**t või moos, mispidi pargid seni kuni maksad?
Eile kui sõitsin tagasi eestimaale ootas keset lätimaad jumala suvalises külakolkas keset põlde onu miilits oma nissanis järjekordset ohvrit, kelleks siis seekord osutusin mina. Üllatus oli suur kui järsku tormas põllupealt välja siniste vilkuritega diskomasin koos lätikeelse teatega mõgafonis. Nu jah pressisin piduri plokki ja jäin teeäärde seissma ning enda üllatuseks olevat ma viiekümmne alas lausa 95-ga kimanud. Näitasin härre miilitsale siis GPS-i pealt, et tegu 90 alaga aga tema vastas, et teab väga hästi seda, et selle koha peal GPS-d 90 näitavad ja ma pole esimene ning vaadaku enda ees olevat liiklusmärki, mis tähistab linnaala lõppu... Millal aga algus oli? Puhta põllud ja metsavahe... viimane märk oli 70 märk... aga nuh kuidas sa seaduskuuleka kodanikuna ikka lähed härra miilitsaga vaidlema. Nuh pastakat ma ostma ei hakanud ja nii kirjutati mulle lätikeelne protokoll ja õeldi kuu jooksul otsustatakse trahv... mitte, et mulle otseselt oleks pakutud pastakat müüa aga ise ka küsima ei hakkanud kuigi teine mees niheles kogu aeg jubedalt ja oli üldse väga närviline. Rääkisid, et trahv pidi olemi nii 70-100 kohaliku raha vahel. Kirjutasin loomulikult lätikeelsesse protokolli, et ei sa aru kuhu kirjutan alla ning lahkusin kogemuse võrra rikkamana. Teadsime ju mõlemad, et tegu tüüpilise turisti orki tõmbamise kohaga. Sõitsin veel tagasi ja vaatasin üle - oli jah valge sildiga asula aga seda paar kilomeetrit tagapool ning vahepeal tükk tühermaad, tankla, ristmik ja jälle tühermaa... nu paras botjomkin aga, mis teha kõhna riigieelarvet või paksu kõhtu vaja täita ju. minu ees olevale samakiirelt liikunud läti numbrimärkidaga autole ei tehtud midagi. Samal ajal kui mulle protokolli kirjutati kimas meist mõõda mustmiljon masinat ja mitte keegi neist ei liikunud aeglasemalt kui 90...
Ilus õhtupoolik jätkus nõo ristis Valga - Tartu maanteel, kus suur karvane kährik otsustas lõpetada oma kena elupooliku otse minu auto alla joostes. Ei jõudnud isegi korralikult pidardadagi kui käis pauk ja karvu lendas tuhatnelja mõõda ilma laiali. Peatasin teeäärde ja vaatasin peeglisse ning nägin kuidas tagantulija rõõmsalt üle kähriku kimas veendumaks, et ikka viimase lahkumises teise ilma... Mis seal ikka, minul autol puru stange ja radiaator. Eks vaksineerimise tulemused anna endast nüüd tunda suurenenud loomade rünnakus autode vastu. Minu kukrust läheb järjekordne 3k omavastutuseks...
Tore päev 5k nagu niuhti. Vot sedasi siis - olen ma nüüd liiklushuligaan või mis?
Eile kui sõitsin tagasi eestimaale ootas keset lätimaad jumala suvalises külakolkas keset põlde onu miilits oma nissanis järjekordset ohvrit, kelleks siis seekord osutusin mina. Üllatus oli suur kui järsku tormas põllupealt välja siniste vilkuritega diskomasin koos lätikeelse teatega mõgafonis. Nu jah pressisin piduri plokki ja jäin teeäärde seissma ning enda üllatuseks olevat ma viiekümmne alas lausa 95-ga kimanud. Näitasin härre miilitsale siis GPS-i pealt, et tegu 90 alaga aga tema vastas, et teab väga hästi seda, et selle koha peal GPS-d 90 näitavad ja ma pole esimene ning vaadaku enda ees olevat liiklusmärki, mis tähistab linnaala lõppu... Millal aga algus oli? Puhta põllud ja metsavahe... viimane märk oli 70 märk... aga nuh kuidas sa seaduskuuleka kodanikuna ikka lähed härra miilitsaga vaidlema. Nuh pastakat ma ostma ei hakanud ja nii kirjutati mulle lätikeelne protokoll ja õeldi kuu jooksul otsustatakse trahv... mitte, et mulle otseselt oleks pakutud pastakat müüa aga ise ka küsima ei hakkanud kuigi teine mees niheles kogu aeg jubedalt ja oli üldse väga närviline. Rääkisid, et trahv pidi olemi nii 70-100 kohaliku raha vahel. Kirjutasin loomulikult lätikeelsesse protokolli, et ei sa aru kuhu kirjutan alla ning lahkusin kogemuse võrra rikkamana. Teadsime ju mõlemad, et tegu tüüpilise turisti orki tõmbamise kohaga. Sõitsin veel tagasi ja vaatasin üle - oli jah valge sildiga asula aga seda paar kilomeetrit tagapool ning vahepeal tükk tühermaad, tankla, ristmik ja jälle tühermaa... nu paras botjomkin aga, mis teha kõhna riigieelarvet või paksu kõhtu vaja täita ju. minu ees olevale samakiirelt liikunud läti numbrimärkidaga autole ei tehtud midagi. Samal ajal kui mulle protokolli kirjutati kimas meist mõõda mustmiljon masinat ja mitte keegi neist ei liikunud aeglasemalt kui 90...
Ilus õhtupoolik jätkus nõo ristis Valga - Tartu maanteel, kus suur karvane kährik otsustas lõpetada oma kena elupooliku otse minu auto alla joostes. Ei jõudnud isegi korralikult pidardadagi kui käis pauk ja karvu lendas tuhatnelja mõõda ilma laiali. Peatasin teeäärde ja vaatasin peeglisse ning nägin kuidas tagantulija rõõmsalt üle kähriku kimas veendumaks, et ikka viimase lahkumises teise ilma... Mis seal ikka, minul autol puru stange ja radiaator. Eks vaksineerimise tulemused anna endast nüüd tunda suurenenud loomade rünnakus autode vastu. Minu kukrust läheb järjekordne 3k omavastutuseks...
Tore päev 5k nagu niuhti. Vot sedasi siis - olen ma nüüd liiklushuligaan või mis?
No comments:
Post a Comment