Eelmise nädalalõpuga saabus siia külmalaine ja nädala jooksul muutusid ilusad sügistoonid kargeks valgeks talveilmaks. Talv tuli tasa ja targu, vaikselt hakkas külmenema ning taevast sadas helbeid, mis ei jäänud maha. Esmaspäeval jäid meil lennud ära kooli juubeli tõttu, kus rivistudel kukkus noori mehi rivis nagu loogu ning mõni viidi lausa kanderaamil minema. Rivistus oli nagi ikka ehk kõnevoorud vaheldumisi pasunakooriga. Teisipäeva õhtul tegime esimesed lennud öövaatluseadmetega, paraku jäi see ka selle nädala ainsaks lennupäevaks. Kolmapäeval hakkas tõsisemalt sadama ning seejätkus kuni reedeni, põhimõtteliselt võib õelda, et lendasid ainult lumehelbed... Esimesel pildil kopterid esimeses talvekülmas ning teisel pildil juba esimeses lumes...
Esimese öövatluseadmetega lennu kohta väga suuri emotsioone ei ole kui, siis seda, et pilt on ikka simulaatorist palju teravam ning seade simuleeritud prillidest tunduvalt kergem. Lennul valitsesid suhteliselt tumedad tingimused, valgustusaste jäi lubatud miinimumi lähedale ja sellest tulenevalt ei olnud valgustamata objektid hästi näha, samas paljasilmaga ei näinud mitte muhvigi... Aga lennata pimedas nii pooleteist kuni kahe kilomeetrise nähtavusega madalalt 250 jala peal on ikka omaette elamus...
Ehk tuleb järgmine nädal sisutihedam, kui lennuilma pole siis pole siin suurt midagi teha. Kolm nädalt jäänud...
Esimese öövatluseadmetega lennu kohta väga suuri emotsioone ei ole kui, siis seda, et pilt on ikka simulaatorist palju teravam ning seade simuleeritud prillidest tunduvalt kergem. Lennul valitsesid suhteliselt tumedad tingimused, valgustusaste jäi lubatud miinimumi lähedale ja sellest tulenevalt ei olnud valgustamata objektid hästi näha, samas paljasilmaga ei näinud mitte muhvigi... Aga lennata pimedas nii pooleteist kuni kahe kilomeetrise nähtavusega madalalt 250 jala peal on ikka omaette elamus...Ehk tuleb järgmine nädal sisutihedam, kui lennuilma pole siis pole siin suurt midagi teha. Kolm nädalt jäänud...
No comments:
Post a Comment