Täna oli see päev, mil kilo kuuskuuel sai läbi oma esimene elu ehk täitus 2200 lennutundi ning masin suundub nüüd kapitaalremonti tehasesse. Viimset lendu oli minul au sooritada ja ülemisel pildil on kuuskuus oma viimasel mõõdalennul(flyby) sireenidega... Plaanis oli teha autorotatsioon 9000 jala(3km) kõrguselt, mis on lennulagi maapinnast ja tagab autorotatsioonis allatuleku 5 minutiga. Paraku ei suutunud Tallinna Radari lennujuhid mulle kolmveerantunnise lennu jooksul lubada rohkemat kui kolmandik sellest(3000) ja nii jäigi 5 minuti katsetamine ära.
Ennem lendu sai tehtud üsna mitu tiiru ümber kopteri, sest ikka viimane ots ja õli ning hüdraulika vedelikku tilkus ikka mõnuga ning viimast oli eelviimase lennuga lausa täitsa otsa saanud. igatahes kui tehnik punast vedelikku juurde valas tuli tuuleiilike ja lõi luugi hooga kinni ning selle kinnituskruvi "liblikas" tuli lahti ja kukkus kolinal maha põrgatudes veel ennem tehniku pea peal... Luuk kinni ja liblik meeneks tasku.
Viimane maandumine sai tehtud ilma mootorita ja üllatav oli vaikus, mis valitses kui operaator keeras mootoori ripplennus võtmest välja... nautides vaikusehetke suutis kopteri nina keerata oma 15 kraadi vasakule ennem kui otsustas vajuma hakata ning seejärel olin mina juba vaikushetkest tagasi ning olukord, mida on treenitud meeletult sai eduka lõpplahenduse sekundeid hiljem kui kopter vajus sujuvalt kolksuga vasta maad... au revoir 66!
Täna oli see päev, mil kilo kuuskuuel sai läbi oma esimene elu ehk täitus 2200 lennutundi ning masin suundub nüüd kapitaalremonti tehasesse. Viimset lendu oli minul au sooritada ja ülemisel pildil on kuuskuus oma viimasel mõõdalennul(flyby) sireenidega... Plaanis oli teha autorotatsioon 9000 jala(3km) kõrguselt, mis on lennulagi maapinnast ja tagab autorotatsioonis allatuleku 5 minutiga. Paraku ei suutunud Tallinna Radari lennujuhid mulle kolmveerantunnise lennu jooksul lubada rohkemat kui kolmandik sellest(3000) ja nii jäigi 5 minuti katsetamine ära.
Ennem lendu sai tehtud üsna mitu tiiru ümber kopteri, sest ikka viimane ots ja õli ning hüdraulika vedelikku tilkus ikka mõnuga ning viimast oli eelviimase lennuga lausa täitsa otsa saanud. igatahes kui tehnik punast vedelikku juurde valas tuli tuuleiilike ja lõi luugi hooga kinni ning selle kinnituskruvi "liblikas" tuli lahti ja kukkus kolinal maha põrgatudes veel ennem tehniku pea peal... Luuk kinni ja liblik meeneks tasku.
Viimane maandumine sai tehtud ilma mootorita ja üllatav oli vaikus, mis valitses kui operaator keeras mootoori ripplennus võtmest välja... nautides vaikusehetke suutis kopteri nina keerata oma 15 kraadi vasakule ennem kui otsustas vajuma hakata ning seejärel olin mina juba vaikushetkest tagasi ning olukord, mida on treenitud meeletult sai eduka lõpplahenduse sekundeid hiljem kui kopter vajus sujuvalt kolksuga vasta maad... au revoir 66!
No comments:
Post a Comment