Eile pidime lendama kõrvalosariiki suuremasse rahvuskaardi ida osakonna treeningkeskusesse ja seal simulaatoriga alustuseks paar tiiru tegema aga paraku andis vanajumal hommikul udu ja vihma ning selle asemel saime kaasa jõlkuda kohalikul lennul, mil näidati meile natuke ümbrust. Tegin paar kaadrit, mis iseloomustavad väga hästi siinset elukeskkonda. Esimesel pildil on ameerika stiilis "magala" ehk elamurajoon kusagil, kus pole peale oma aias olemise midagi peale hakata. Kui tahad kuhugi minna, siis tuleb autoga sõita...
Järgmisena on kaadri jäänu poodla ehk niiõelda vaba aja veetmise koht oma poodide ja söögikohtadega, muidugi on kõik meeletult suur.
Peale tööpäeva kimasime otsejoones hottelli, panime piduriided selga ning sõitsime Washingtoni USA Eesti saatkonda vastuvõtule. Mida lähemale pealinnale seda ghetomaks pilt muutus. Kõigepealt mõõdusime Baltimorist, mille siluett oli päris kena kuigi linn ise seest vägagi kriminaalne. Washingtoni äärelinnad olid suht tumedalt rahvastatud ja tänavad täis eluheidikuid. Ghetto pildid jätsin igaksjuhuks ohutuse huvides tegemata. Pildil Darling hoidmas auto saabumiseni parkimiskohta ja järgmisel juba härrad Eesti saatkonna ees.
Saatkonda sisenedes kandsime end ilusti külalisteraamatusse sisse ja seda kohe auväärsele kohale peale meie kaitseministri sissekannet. Natuke sai aetud ka kopterijuttu aga üldiselt oli vastuvõtuteemaatika seotud küberkaitsega. Igatahes väga kena ja hubane saatkond on, muidugi maitses hästi ka eesti õlu aga mida polnud oli must leib...
Täna oli esimene vaba päev, mil jätkus aega ka isikliku elu kordasaamiskeks ühteist teha - nimelt sõitsime läbi ümbruskonna ja vaatasime välja elamiskohta. Üldjoontes vastas kõik sellele nagu kohalikud rääkisid, ehk et mida kaugemale rannikust ja läänepoole seda ilusamaks ja puhtamaks muutub. Ahjaa muideks Miami rannani jõudsime välja...
Mainimata ei saa jätta ka meie säästupilli, mis siinses mõistes on kui väikeauto aga meil korralik kesklassi masin. Igatahes on tegu minu esimese chevy-ga, mis päris ausalt ei olegi chevrolet vaid on viimase märgi aal müüdav korea daewoo... rendipaberite järgi on tegu hõbedase masinaga, neil on siin vist hõbe vähe teist tooni...
Elektri ja ei teamisliinid moodustavad siin selliseid rägastikke, väga usaldusväärded on ka pika poomi otsas kõõluvad foorid, mis ikka tuulekäes võbisevad omajagu.
Tagaplaanil kena kuurosrlinnake Havre de Grace, muideks kes majakat tahab osta siis see valge oli 212000 dollariga müügis...
Järgmisena on kaadri jäänu poodla ehk niiõelda vaba aja veetmise koht oma poodide ja söögikohtadega, muidugi on kõik meeletult suur.
Peale tööpäeva kimasime otsejoones hottelli, panime piduriided selga ning sõitsime Washingtoni USA Eesti saatkonda vastuvõtule. Mida lähemale pealinnale seda ghetomaks pilt muutus. Kõigepealt mõõdusime Baltimorist, mille siluett oli päris kena kuigi linn ise seest vägagi kriminaalne. Washingtoni äärelinnad olid suht tumedalt rahvastatud ja tänavad täis eluheidikuid. Ghetto pildid jätsin igaksjuhuks ohutuse huvides tegemata. Pildil Darling hoidmas auto saabumiseni parkimiskohta ja järgmisel juba härrad Eesti saatkonna ees.
Saatkonda sisenedes kandsime end ilusti külalisteraamatusse sisse ja seda kohe auväärsele kohale peale meie kaitseministri sissekannet. Natuke sai aetud ka kopterijuttu aga üldiselt oli vastuvõtuteemaatika seotud küberkaitsega. Igatahes väga kena ja hubane saatkond on, muidugi maitses hästi ka eesti õlu aga mida polnud oli must leib...Täna oli esimene vaba päev, mil jätkus aega ka isikliku elu kordasaamiskeks ühteist teha - nimelt sõitsime läbi ümbruskonna ja vaatasime välja elamiskohta. Üldjoontes vastas kõik sellele nagu kohalikud rääkisid, ehk et mida kaugemale rannikust ja läänepoole seda ilusamaks ja puhtamaks muutub. Ahjaa muideks Miami rannani jõudsime välja...
Mainimata ei saa jätta ka meie säästupilli, mis siinses mõistes on kui väikeauto aga meil korralik kesklassi masin. Igatahes on tegu minu esimese chevy-ga, mis päris ausalt ei olegi chevrolet vaid on viimase märgi aal müüdav korea daewoo... rendipaberite järgi on tegu hõbedase masinaga, neil on siin vist hõbe vähe teist tooni...
Elektri ja ei teamisliinid moodustavad siin selliseid rägastikke, väga usaldusväärded on ka pika poomi otsas kõõluvad foorid, mis ikka tuulekäes võbisevad omajagu.
Tagaplaanil kena kuurosrlinnake Havre de Grace, muideks kes majakat tahab osta siis see valge oli 212000 dollariga müügis...
No comments:
Post a Comment