Teisel katsel õnnestus kontserdil ära käia, esimene jäi teatavasti viimasel sekundil ära ning võib õelda kauaoodatud kaunike... Sooja tegi Toome Koit ja peale tema pooletunnist etendust võeti Roxette pillidelt katted maha, pühiti lapiga tolm ning kleebiti mingid infopaberid A4 paberil põrandale - rahvast oli kogunenud omajagu ning võib õelda, et parteril olijaid olid kui sprotid õlis ilusti kokkupressitud ja seda seinast seinani, rõdudel oli näha üksikuid vabu kohti nagu näha meie seljatagant.
Igatahes kui bande lavale jooksis kõlas publikumis meeletu röömuröke, mis paraku muutus peale esimest lugu põhjamaiseks stoiliseks rahulikuks seismiseks ning püsti olid vaid üksikute fännide näpud. See oli tingitud natuke tundmatutest ja nn plaatide B poole lugudest, mis mulle kui vanale fännile oli pigem meeltmööda kui äraleierdatud hittide kuulamine. Peale tunnist esinemist kadus bänd lavataha umbes 4 minutiks, millepeale aga esimesed agaramad pidasid kontserdi lõppenuks ja otsustasid lahkuda - oli üllatavalt pikka paus aga eks saal oli ka umbne ja palav ning vanaätid vajasid vähe suuremat hingetõmbepausi. Tagasinaasnuna mängisid nad juba suuremaid hitte ja publik oli hakanud ka häälekalt kaasa elama. Rõdult oli huvitav näha kuidas inimesed ümberringi smssisid ja teatasid, et ei olegi veel läbi ja läheb edasi. Kussjuures huvitav on ja minu jaoks ka üllatav kui paljud kontserdi ajal surfasid oma netitelefonidega sotsiaalmeedias ja siutsusid ning säutsusid. Sai isegi siis enamuse eeskujul nii tehtud ja facebooki pildike riputatud.
Negatiivse poole pealt peab mainima, et olin natuke pettunud shõuvärgis ehk seda ei olnudki rohkem kui lihtsalt vanakeste rokkimine laval, mida oli muidugi väga nauditav vaadata - ei mingit videoekraani ega tulevärki nagu seda oli kümme aastat tagasi... Aga jah, väga väga vanaks on nad jäänud ja tõenäoliselt järgmist enam ei tule. Marie hääl oli väsinud, kittarist ei seisnud lõpus enam jalul ja koperdas üsna mitu korda laval ning mõni mees nägi samahea välja kui vanake hottabõts...
Kes otsib, see leiab pildilt rokkiva Tarzani!
Igatahes kui bande lavale jooksis kõlas publikumis meeletu röömuröke, mis paraku muutus peale esimest lugu põhjamaiseks stoiliseks rahulikuks seismiseks ning püsti olid vaid üksikute fännide näpud. See oli tingitud natuke tundmatutest ja nn plaatide B poole lugudest, mis mulle kui vanale fännile oli pigem meeltmööda kui äraleierdatud hittide kuulamine. Peale tunnist esinemist kadus bänd lavataha umbes 4 minutiks, millepeale aga esimesed agaramad pidasid kontserdi lõppenuks ja otsustasid lahkuda - oli üllatavalt pikka paus aga eks saal oli ka umbne ja palav ning vanaätid vajasid vähe suuremat hingetõmbepausi. Tagasinaasnuna mängisid nad juba suuremaid hitte ja publik oli hakanud ka häälekalt kaasa elama. Rõdult oli huvitav näha kuidas inimesed ümberringi smssisid ja teatasid, et ei olegi veel läbi ja läheb edasi. Kussjuures huvitav on ja minu jaoks ka üllatav kui paljud kontserdi ajal surfasid oma netitelefonidega sotsiaalmeedias ja siutsusid ning säutsusid. Sai isegi siis enamuse eeskujul nii tehtud ja facebooki pildike riputatud.
Negatiivse poole pealt peab mainima, et olin natuke pettunud shõuvärgis ehk seda ei olnudki rohkem kui lihtsalt vanakeste rokkimine laval, mida oli muidugi väga nauditav vaadata - ei mingit videoekraani ega tulevärki nagu seda oli kümme aastat tagasi... Aga jah, väga väga vanaks on nad jäänud ja tõenäoliselt järgmist enam ei tule. Marie hääl oli väsinud, kittarist ei seisnud lõpus enam jalul ja koperdas üsna mitu korda laval ning mõni mees nägi samahea välja kui vanake hottabõts...
Kes otsib, see leiab pildilt rokkiva Tarzani!
No comments:
Post a Comment