...ilusa kevadilma tervituseks sai naabruskonnas ringi jalutatud ja staadionilt, kuhu paar päeva tagasi maandus politsei-kiirabikopter avastasin staadionimurul kaks ilusat auku. Minus asus tegutsema jäljekütt, nuusutasin õhku, katsusin mulda ja limpsasin keelt ning ilma pikema mõtlemata oli siililegi selge, et need kaks auku on kopteri maandumisjäljed. Oli ju paar päeva ennem seda lendu järjest sadanud ja maa sellest tulenevalt natuke pehme. Pilt maandumisest on eelmises postis ja see koht langeb kokku.
Kaks ilusat ühesügavust auku aga ilma kolmandata ning seda lihtsal põhjusel, sest esitelikul on AS365 kopteril kaks ratast, mille tulemusel avaldub pinnasele väiksem surve, lisaks on esiosa ka kergem. Jäljesügavuseks mõõtsin 9 sentimeetrit. Tänaseks on juba olnud üsna mitu kuiva päeva ja pinnas pole enam pehme kuid siiski on tegu korraliku staadionigha ning need jäljed on heaks näiteks, et väikeste ratastega kopteriga ei saa maanduda maastikule kui muidugi staadioni on siinkohal kohane nimetada maastikuks...Sellised väikeste ratastega kopterid kõlbavad ainult kõva pinnasega platsidele maandumiseks, ükskõik mis ilusat juttu selle ümberlükkamiseks ka itaalia müügimehed ei räägiks... niisiis sellised masinad ei ole kaitseotstarbelised kuna nende kasutamisel on oluline piirang - tuleb kaasas kanda oma maandumisplatsi, soovitavalt installeeritud roomik-soomuk-tankile.
No comments:
Post a Comment