Üle kahe nädala sai jälle õppimisse vahe tehtud ja vaba päev võetud ning natuke ringi tuuseldatud. Kuna mehiko laht on pooleteistunni sõidu kaugusel sai sihiks võetud Florida kuurortlinn Destin. GPS juhatas õkva ja otse ranna poole mõõda käänulisi külavaheteid ja pildil punase kattega kohalik magistraal, mitte et seda mõõda vuranud oleks vaid väike kõrvalepõige fotosessiooniks - siin on maa punane ja musta mulda samatihti kui leiba...
Destini sadamas leidsime pika kolamise peale ka ühe haikala. Hea raha eest saab tellida paadi ja minna ka ise haikala püüdma.
Ilm oli tavapäraselt soe ehk nii 35 kraadi stabiilselt ja kau sa ikka sumad ja otsid vaba rannakohta ning pärast väikest guugeldamist leidsin nurgataguse odavpaadilaenutuse ja asuime juba edaspidi randa vallutama paadiga. Ega siis ameeriklased jala rannas ei käi, ikka autoga sadamasse ja renditakse paat ning sõidetakse paarsada meetrit eemale randa ning visatakse oma paadi kõrvale lebosse. Eks võtsin siis eeskuju...
Kui päris aus olla siis meie paat oli ikka natuke tagasihoidlikum kui ülemisel pildil olev naaberpaat mille külje alla kandis mind hoovus... Paberite järgi oli tegu pantoonpaadiga(panton boat) ja arendas kiirust täispööretel vast oma 10-12 sõlme ning maksimaalselt mahutab 14 inimest aga sel juhul oleks nagu sprotid õlis ja pooled peaksid sõudma, et saavutada mingigi edasiliikumiskiirus.
Ringi kruiisides jäi silma tühjem rannalapp ja otsustasime randuda ning esimesena läksin mina luurele. Rannas selgus ka tõsiasi miks seal kedagi pole - nii kui jala kaldale astusin lendas peale mustmiljon kärbest kel jubeteravad hambad ja näksasid ikka hoolega. Pildil võitlus kärbestega... tõhud jälitasid paadini ja oli tükk tegu nende maharaputamiseks...
Randumise ajal jäi muidugi telefon ka tasku ja sellest tulenevalt kadus ka minu fotopank ning tänud rnxile kelle fotod siin nüüd illustreerimaks kogu seda seiklust...
Suur osa paate oli kogunenud silla kõrval olevale madalikule, mida kutsiti krabisaareks ning kus pidi olema rannamelu keskus. Oli üsna mitu joogisöögiparve ning üks muusikapaat... ja nii nad veedavad aega ankrus olles ja paadil peesitades või selle kõrval hulpides...
Muidugi vajus seltskond üsna kiiresti kella viiepaiku laiali kuna mehiko lahest tulev tõus kandis lahesoppi tuhandeid ruutjala suurusi punaseid meduuse ja kostus nii mõnigi kiljatus neilt, kes märkamatult küljealla ujunud roosakalt limakehalt kõrvetada said...
No comments:
Post a Comment