Ümberasumine ei ole sugugi meeldiv tegevus, eriti veel väljaspoole euroopat. Kui elamisega on lood enamvähem juba pikas finaalis, siis autohankimisega pole veel lähialassegi sisenetud aga on käivitunud tõsine otsimisoperatsioon kontrollimata õhuruumis leidmaks sobilik koridor, sisenemispunkt ning saamaks vajalikud load...
Auto registreerimise protsess on suhteliselt keeruline(eriti veel välismaalasele) ja parim viis on maksta automüüjale väike lisatasu ja sinu eest vormistatakse kõik tehingud ära ja tuuakse auto koduhoovi - hea lahendus kui pappi tagataskus lademetes... Luureandmete kohaselt on vaja aadressi(ehk peab olema resident), peavad olema kohalikud load(tuleb teha teooria ja sõidueksam ning läbida kolme tunnine alko/narko ohutuskoolitus), auto peab olema läbinud ülevaatuse(mille tegemise õigus on praktiliselt igal ametlikul müüjal) ja peab olema kindlustus(on isiku, mitte autopõhine). Ühesõnaga maksad müüjale paarasada dollarit käsitlustasu, maksad talle veel registreerimistasu teist samapalju ning siis lõpuks maksad veel autoregistrikeskusle kohalikku käibemaksu 6% ja veel registreerimisnumbrite eest kaheks aastaks oma paarsada dollarit ning igaüks võib ise numbrid kokku lüüa kui palju läheb auto tegelikule müügihinnale juurde... kusjuures keskmine kindlustuspoliis marylandis üheks aastaks oli eelmisel aastal 1700 dollarit.
Ühistransport sisuliselt väikelinnades ja maakohtades puudub, ilma autota ei ole võimalik elurajoonist poodigi saada kuna puuduvad kõnniteed ning rääkimata ka töölkäimisest. Isiklikku autot ei saa eestist kaasa võtta kuna Renault ei ole siin esindatud ning probleeme tekiks hooldusega ja lisaks kohalike seaduste järgi tuleb Marylandi residendiks saades vormistada oma auto kahe kuu jooksul Marylandi registrisse ja maksta veel turuväärtuse järgi käibemaksu kah tagatipuks... kolid näiteks ühest usa otsast teise ja maksad uuesti oma auto eest käibemaksu - ei no on ju tore! Ametiautot ei ole tavaohvitseridele ette nähtud vaid on väheste privileeg ja kui lõpeb ajutine rendiauto kasutamise luba, siis põhimõtteliselt kujuneb olukord selliseks, kus peab ise peale maksma teenimise eest kuna välisteenistustasu ei kata isegi ühe kuu autoüürikulusi... Paraku on rendiauto ainuke lahend kuna muud alternatiivi pole kuni saab leitud elamine, tehtud kohalikud load, kraabitud kokku vähemalt 5000 dollarit(vähim, mille eest saab töökindla auto). Ühesõnaga kõigi nõuete täitmiseks kulub jupp aega...
Aga natuke ka autoturust, mis teeb kogu soetamisprotseduuri veel masendavamaks. Autopoodides pole pooltel juhtudel autodel hinnasilte küljes ja nii kui müügiplatsile asud tuleb su juurde müügimiki, kes elu hinna eest üritab sulle midagi pähe määrida, veel häirivam on asjaolu, et lahkudes pead minema salongist läbi, kus ta kannab oma ülemale ette oma tegevusest... peatud korraks, et tutvuda valikuga aga tegelikult kujuneb see vähemalt veerandtunnipikkuseks saagaks.
Korralikud esimese ringi kasutatud autod ehk umbes 3-5 aasta vanuseid masinaid võib leida nii alates 10000 dollarist, mis on odavamad kui euroopas. Leidub üksikud ja hästisäilinud vanemaid masinaid ka alates 5000 aga kõik alla selle numbri on põhimõtteliselt täielikud rümbad ja huvitaval kombel on neid ruune müüvaid platse lademetes. Põhimõtteliselt müüakse üle kümne aasta vanuseid masinaid, millel hingekirjas juba mitusadatuhat miili nii alates 3000 dollarist. Enamasti on need masinad kokku ostetud oksjonikeskustest ja siis natuke vuntsitud ja pandud megahinnaga müüki. Paraku näevad enamus neist välja, sellised, et platsilt jõuad rahumeeli koju sõita ja edasi hakkad käima varuosapoe ja teeninduse vahet...
Juttu pikalt aga lõuks ka pilte:
oksjonikeskus, platsil hunnik romusid ja igalaupäevahommikul kogunevad hangeldajad ostlema
ja jõuavad vuntsitult odavautode müügiplatsile, mille välimused räägivad enda eest
ilus vaatepilt, kas pole
monstrum, mille kõrval isegi hummer kahvatub
23000 dollari eest on omapära ja tähelepanu garanteeritud
No comments:
Post a Comment