Nüüdsest ametlikult pädev UH-60 A/L pädev piloot. Ikkagi esimesed kaks eestist ja selle auks tegin mälestuseks väikse päätsi. Kulus viis nädalat tihedat õppetööd ja 30 lennutundi. Tunne on hea, tegelikult lausa uskumatu ja isegi kõige märjemas unenäos ei osanud midagi sellist pea 10 aastat tagasi unistada ning oodata peale oma esimest lendu kopteril.Taltsutada 3000-3500 hobujõudu sõltuvalt versioonist ja ligi kümmet tonni lennumasinat on omaette elamus. Võib õelda, et väga kindel ja usaldusväärne tööloom on. Olgugi, et pea iga päev oli umbes üks kaheksast meie kursusele eraldatud masinast tehnilise rikke pärast maas või põõrdus mingi hetk tagasi aga arvestades ka pea paari kolmekümne aastast vanust nendel masinatel siin, siis on isegi hea tulemus. Eesti tingimustes ei ole mingi probleem võtta peale täislast ja sealjuures täispaagid ning võib rahulikult rippuda veel tuhande jala peal ning jõudu jääb ülegi. Ei ole dilemmat, kas ohverdada kütust või lasti kaalu...
koolitusest huvitavat veel niipalju, et ameeriklastele meeldib asju meelde jätta märksõnadega, näiteks võin tuua kopteri seismapaneku - Go For A Beer ehk Generator off, Fuel off, APU off and Battery off. Või sellele eelnev viisijupike, mis oli minu instruktori lemmiklauluke ja kui seda talle vurasin oli kui önneseen - I got Sound, Light, TGT coming down and JP eight on the ground ehk mootorit seisma pannes kõlas mootor väljas helisignaal, armatuuril läks põlema hoiatustuli, TGT langeb ja mootorist pritsitakse üleliigne kütus välja... ja neid jupikesi oli palju kirja said siinkohal lõbusamad.
No comments:
Post a Comment